Hei! Olen Triin.
Olen sündinud ja üles kasvanud Võrumaal, linna lähedal väikeses külas. Olen pere kolmest lapsest noorim. Lapsepõlvest mõeldes meenuvad kodutiik, lehmad, heinategu, piparmünditee, loomade eest hoolitsemine ja kassid. Kassi pean endale kõige hingelähedasemaks loomaks ning lausa oma isiklikuks terapeudiks. Lapsena armastasin loomade eest hoolitsemist, tunnen, et selle olen pärinud oma emaliinist. Tervise eest hoolitses meie peres aga eelkõige isa. Tema loodust armastav olek on osa minustki, olengi temalt pärinud looduse ja inimese tervise väärtustamise. See kõik kokku suunas mind tegelema lastega nii tervishoiutöötajana kui ka hiljem pikemalt tervist edendava õpetajana. Õpetaja töö oli minu jaoks põnev. Nautisin seda, et sain lastele edasi anda seda, mida mul tol hetkel anda oli. Üha enam aga avastasin, et jooksin seda tööd tehes “tühjaks”. Püüdsin olla hea õpetaja, kuid ei märganud oma vajadusi seda tehes. Niimoodi tühjaks jooksnuna sain ma kuulama hakata oma südame häält, mis mind kindlameelselt teraapia maailma kutsus. Sellele tundele järgnedes lõpetasin 2021. aastal Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate magistriõppe, mis aitas mind endast teadlikuks saamise teel, ning mis oli ja on siiani minu jaoks midagi maagilist. Tänaseks olen avastanud, et vaimne tervis ja töö inimestega ongi see, mis paneb mu südame põksuma. Olen tänu teraapiale mõistnud, et terapeudi oskused on minuga kaasas käinud kogu elu. Nüüd sai see lihtsalt avalduda ja küpseda.
Teraapia juures armastan ma kõige enam seda protsessi, mille käigus inimene endast ja oma toimimisest teadlikumaks saab. Näha ja kogeda, kuidas endast teadlikum olles suudab inimene armastada rohkem nii iseennast kui ka teisi, teeb mulle suurt siirast rõõmu.
Elu mulle on kinkinud võimaluse tunda, mis tähendab olla naine, tütar, õde, ema, sõber, abikaasa, kasuema, kolleeg ning veel palju muid rolle. Igas rollis on peidus oma kingitus. Mõnest rollist olen osanud seda noppida edukamalt kui teisest. Mind on toetanud alati uudishimulikkus ja julgus, olen suhelnud palju erinevate inimestega, neid kuulanud, läbi nende kogenud erinevaid tundeid, nii kergeid, kui ka raskeid, neist üsna tugevalt ebakindlust, ebapiisavuse tunnet, halva ema tunnet, allasurutud viha, sügavat kurbust, üksinduse tunnet, leina, enesekriitikat . Tänaseks oskan nendele tunnetele endas üha enam tähelepanu pöörata ning leian, et tänu kogetule mõistan paremini ka teisi enda ümber.
Olen hiljuti läbinud spetsialisti täiendõppe “Mine metsa”, selleks, et töötada ka looduses ja tuua ka oma kliendid looduses lähemale neile endile. Olenevalt ilmast ja kokkuleppest, viin teraapiat läbi ka looduskeskkonnas.
